1995. aasta jaanuaris tootmisse tulnud Mercedes-Benz Sprinter seadis paika ettevõtte tarbesõidukite uued standardid – nii efektiivsuse, ohutuse kui kasutusmugavuse osas. Tänaseks on Sprinterit toodetud Düsseldorfi ja Ludwigsfelde tehastes juba kaks põlvkonda, ühtekokku üle kahe miljoni auto.

 

Sprinteri eelkäijaks oli Mercedes-Benzi veok T 1, mida valmistajakoha järgi ka Bremeniks kutsuti. Seda vastupidavat funktsionaalse välimusega autot toodeti 18 aasta jooksul üle miljoni. Sprinter võttis Bremenilt üle tehnilise kontseptsiooni – esimootori ja tagasillaveo.

 

Mercedes-Benz Sprinteri algse tootevaliku moodustasid neli 2.59-4,6-tonnist mudelit. Kereversioonidest pakuti kaubikut, bussi, raam- ja madelveokit, viimast ka meeskonnakabiiniga variandina. Saadaval oli kolme teljevahepikkuse ja kahe kabiinikõrgusega autod. Mootorivalikusse kuulusid 2,3- ja 2,9-liitrised diiselajamid ning 2,3-liitrine bensiiniajam. Alustuseks pakuti viiekäigulisi manuaalkäigukaste (kahe erineva ülekandearvuga), hiljem lisandus ka automaatkäigukast. Sprinter õigustas oma nime täielikult, pakkudes tippkiirusena 160 km/h. Auto kõigil ratastel olid ketaspidurid, ABS-pidurid ja automaatne piduridiferentsiaal kuulusid standardvarustusse. Saksamaal pakuti põhivarustusena ka juhi turvapatja. Veokit toodeti ka elektri- ja maagaasimootoritega versioonides. 

 

Sprinteri edasine edulugu põhinebki tehnilistel uuendustel, mille poolest auto on omas klassis teenäitajaks olnud. 1997 toodi esmakordselt välja nelikveoline mudel. Sellel oli tagasillaveole lisaks elektro-pneumaatiliselt lülitatava esisillavedu, lisavarustuses ka aeglusti ja diferentsiaalilukustus. Pidev nelikvedu lisandus hiljem. Aastal 2000 tehti mudeliuuendus, mis muutis tõi kaasa voolujoonelisema välisdisaini, tõhustatud esilaternad ning kolmepunkti-turvavööd kõigile istmetele. Mootorivalikusse tulid ühisanum-sissepritsega CDI-diiselmootorid. 2002. aastal tõhustati Sprinteri pidurivõimendid ja kasutusele võeti elektrooniline stabiilsusprogramm ESP^® - esmakordselt oma sõidukiklassis. Uuendati ka valgustuspaketti. Samal aastal laienes Sprinteri tootmine ka Põhja-Ameerikasse – Freightliner hakkas veokeid kokku panema nii enda kui Dodge´i kaubamärgi all. 

 

Esimese põlvkonna Sprinterit valmistati Düsseldorfis 500 autot päevas, aastaks 2006 toodeti ühtekokku 1,4 miljonit autot. 

 

2006. aastal tuligi ilmale Sprinteri teine põlvkond, nagu seda täna tunneme. Uue Sprinteri maitsekas ja sportlikult jõuline disain laseb kõiges ära tunda Mercedest. Tänaseks on välja kujunenud rikkalik mudelivalik, mis pakub ligemale tuhandet erinevat varianti. Valida võib kolme teljevahe, nelja kerepikkuse ning kaubiku puhul kolme kabiinikõrguse vahel. Ainulaadsena oma veokiklassis kuulub Sprinteri standardvarustusse veose massi ja asukohaga arvestav stabiilsusprogramm ADAPTIVE ESP^®. Hooldusvälpade arvestussüsteem ASSYST muudab juhi töö mugavaks, nii nagu ka ergonoomiline ja rikkalikult varustatud kabiin. Sprinteri uued nelja- ja kuuesilindrilised CDI-diiselmootorid vastavad EURO 5 nõuetele. Saadaval on 6-äiguline manuaalkäigukast ja 5-käiguline automaatkäigukast. Tootevalikusse kuulub ka nelikveoline mudel Sprinter 4x4.